Läänemaa Pensionäride Ühendus 1992 – 2018a.

Siin on kirja pandud kokkuvõtlikult Läänemaa Pensionäride Ühenduse 26 aasta tegemised. Kirjapandu aluseks on märkmed, mitmesugused dokumendid ja ka meenutused.

26. veebruaril 1992.a toimus Läänemaa Töö-ja Sõjaveteranide eestvedamisel endiste töökollektiivide esindajate koosolek (osavõtjaid 220, protokoll nr 1. 26.02.1992). Koosolekust võttis osa Eesti Pensionäride ühenduse (moodustatud 1990.a.) tolleaegne esimees Oskar Oja. Koosolekul otsustati moodustada Läänemaa Pensionäride ühendus. Selleks oli vaja kutsuda kokku maakonna pensionäride üldkoosolek ja valida juhtorganid. Samas valiti delegaadid Eesti Pensionäride ühenduse esimesele konverentsile, mis toimus Tallinnas 1992.a. märtsis.
Delegaatideks valiti:
1.Hilja Peep
2.Roland Zober
3.Klaara Tisler
Maakonna pensionäride üldkoosole toimus 6-dal aprillil 1992a. Koosolekul otsustati moodustada Läänemaa Pensionäride Ühendus. Valiti 13 liikmeline eestseisus, esimeheks Koidula Sildre. aseesimnees Rolan Zober, sekretär Klaara Tisler.
Peale nende valiti eestseisusse:
1. Hilja Peep
2. Heino Parkija
3. Robert Rossar
4. Silvi Riives
5. Mati Press
6. Luule Eslas
7. Endel Kuuskemäe
8. Jevgenia Karp
9. Alfred Põrk
10. Heino Liht (loobus hiljem)

Revisjoni komisjoni valiti:
1. Silvi Õismaa
2. Loreida Luiker
3. Marta Fuks,

Koosolekul kinnitati ühenduse põhikiri ning ühenduse eesmärgid. Põhikiri registreeriti Läänemaa Maavalitsuses 16.septembril 1992. Põhikirja järgi on Pensionäride ühendus mittepoliitiline organisatsioon, kes tegeleb eakate inimeste sotsiaalturvalisuse tagamise ja nende seltsielu korraldamisega.
Vastavalt põhikirjale asus eestseisus oma ülesandeid täitma, esialgu oli see töö võõras meile kõigile, aja jooksul tulid teadmised ja oskused. Esimesed aastad tegutseti ainult Haapsalu linna pensionäridega. Eesmärk oli moodustada igas vallas pensionäride organisatsioon, kes tegeleks oma piirkonna eakate inimeste murede lahendamisega. Esimesed ühendused loodi Risti vallas (Laine Tõnnemaa) Lihulas (Lehte Märk, Õie Simson) Taeblas (Naima Tamm. Elmar Valper) Ridalas (Erna Kibus) Hanilas (Helju Männilan). 1993.a valiti maalt 2 pensionäri eestseisusse (Elmar Valper-Palivere ja Aleksander Nikitin Ridala). Tihenesid sidemed maa ja linna pensionäride vahel.
Lõplikult sai see töö valmis 1998.aastal, registreeriti uus põhikiri ja kinnitati kõikide valdade osakonnad mitte juriidilisteks osakondadeks (protokoll nr 1. 26 märts 1998.a) Liikmeid oli 1.jaan. 1998.a seisuga 663, sellest Haapsalu linnas 260.
Ühingu loomise algaastatel oli väga palju tegemist sotsiaalvaldkonnas kuna selle võrgustik oli alles loomisel. Tegime koostööd nii maa kui ka linna sotsiaaltöötajatega, mured oli suured, elatusraha väike, inimesed vaesed. Asutuste kaudu eestseisuse liikmeta kaasabil (1994.a.) selgitasime abivajavad eakad, koos linnavalitsuse vastava ala töötajatega kaardistasime need tänavate kaupa, korraldasime neile abipakkide ja toidutalongide jagamist. Rahalist toetust ning toiduaineid, mida jagasime, saime Euroopa ühenduselt, samuti maa- ning linnavalitsuselt. 1993-94.aatal abistati eelkõige paljulapselisi peresid ning üle 70 aasta vanuseid pensionäre. Tasuta suppi saadi sööklatest.
Uuringute käigus selgus, et paljud asutused ei teadnud oma endiste töötajate (pensionäride) elust-olust suurt midagi. Positiivselt toodi esile Pimedate Ühingut, kellel oli täpne ülevaade olemas.
90-tel aastatel korraldasime 2-3 korda aastas pensionäride üldkoosolekuid mis olid väga rahvarohked ja tihti ka väga emotsionaalsed ja ründavad. Rahvaga käisid kohtumas linnapea ja maavanem (Täitevkomitee esimees). Palju oli ettepanekuid pensionäridele tasuta bussisõidu kohta linnaliinidel. Saime linnavalitsusega kokkuleppe, et alates 1992.a maikuust maksis linnavalitsus 50 % pileti rahast. See kehtis kuni 1995-da aastani, kui kehtestati Haapsalu linnas pensionäridele tasuta bussisõit. Sellele eelnes linnavalitisuse eestvedamisel ja pensionäride ühenduse liikmete poolt (Tamara Pender, Kati Koemets, Tiiu Nuuter) aktiivne tegevus ehk kuu aja jooksul viidi bussides läbi loendus kui palju pensionärid tegelikult bussi kasutavad.
Ühenduse loomise algaastatel ei olnud raha isegi nii palju, et oleks saanud põhikirja registreerida või pangas arvet avada (tegime seda isikliku raha eest). Raha saamiseks korraldasime Memme-Taadi loteriipiletite müüki nii maal kui linnas. Piletid saime vabariigi Pensionäride Ühenduselt. Jagasime pileteid asutustele, pankadele, poodidele jne. Loteriipiletite müügiga kogusime raha 1993-1996 keskmiselt aastas 1000-1200 krooni. Sellest pidime aga maksma 30% vabariigi pensionäride ühendusele. Kahel esimesel aastal kogusime loteriivõitudeks asutustelt esemelisi asju, mis oli väga tülikas ja küllalt ebameeldiv. Loteriipiletite müügi lõpetasime 1996.a. Ühenduse arvel oli selleks ajaks kogunenud 3655 krooni. Loteriiga saadud rahast kandsime 500 kr Vähihaigete laste fondi (protokoll nr 1, 14. jaanuar 1994).
Rahaliselt toetasid ühendust Haapsalu linnavalitsus, Kultuurkapital, Rotary klubi. Alates 1996.aastast on Pensionäride ühendus Haapsalu linna eelarves. Vastavalt meie eelarvele kasutame raha ringijuhtidele töötasu maksmiseks, teabe-ja tervisepäevade korraldamiseks jne. Projektide järgi oleme raha saanud alates 2000.a. Vanurite eneseabi ja nõustamise keskust saime 4000 kr. arvutiõppeks, Kultuurkapitalilt pensionäride jõulukontsertideks, KOP-lt suvepäevade korraldamiseks, kohalikud omavalitsused on eraldanud raha oma pensionäridele vastavalt osakondade poolt esitatud avaldustele.
Kolmel korral (2001, 2006, 2011a.) oleme teinud maakonnas pensionäride elu-olu kohta ankeetküsitlusi, mille tulemused oleme läbi arutanud valdade sotsiaaltöötajatega, tulemused avaldanud ka maakonna ajalehes. 1500 väljasaadetud ankeedist saime tagasi keskmiselt kaks kolmandiku. Need tuli kõik käsitsi läbi töötada, mis oli väga suur töö. Haapsalu linnast saadud andmetest tegi kokkuvõtte linna sotsiaalosakond eesotsa pr. Kaja Rootarega. Tuleb märkida, et meie ankeetküsimusi, mida me koos linnavalitsuse sotsiaalosakonnaga tegime, saadeti vabariigi pensionäride ühenduse poolt kõikidele maakondadele eeskujuks ja andmete kogumiseks.

20003 a. kogusime ligi 1500 allkirja pensionitõstmise nõudmisega ja esitasime need Vabariigi Valitsusele
Kolmel korral (1995, 2007, 2008) oleme teinud pöördumise pensionäride ühenduse kaudu Vabariigi Valitsusele pensioni tõusu osas.
Oleme osa võtnud ja teinud ettepanekuid Eesti vanuripoliitika aluste väljatöötamisel. Oleme esitanud vanuripoliitika komisjonile oma nägemuse vanuripoliitika üldkontseptsiooni kohta, (2004-2005) samuti oleme osa võtnud maakonna arengukava koostamisel sotsiaalvaldkonnas (2006a.).
See töö on nõudnud palju aega ja juhatuse liikmetelt täit tähelepanu ja pühendumist. Nagu eespool kirjas, puudus algaastatel ühendusel raha ja ka ruum, kus pidada juhatuse ja üldkoosolekuid, isegi telefon juhatuse esimehele osteti alles1998.a, arvutist rääkimata, kuna selle soetamiseks ja kuu tasu maksmiseks on puudunud vahendid. Praegu kasutavad juhatuse liikmed isiklike arvuteid.
Meie põhikirja kohaselt on ühenduse üheks eesmärgiks korraldada mitmesuguseid kultuurilisi meelelahutusi, et tuua inimesi kodust välja. Kõige esimeseks meelelahutuslikuks elamuseks oli 1992.a jõulukontsert (esinesid muusikakooli lapsed, tagasiside oli väga hea). 1993 aastal, peale aruande koosolekut, andis tasuta teatrietenduse Haapsalu teater Randlane. Sellest ajast alates kuni tänapäevani välja on iga aasta toimunud nii jõulukontsert kui ka 2-3 korda aastas ühised teatri- ja näituste külastamised.
Esimene suvepidu pensionäridele toimus10-augustil 2000.a. Paliveres Kuliste aasal. Sõitsime sinna Haapsalust rongiga (rongisõit oli tolleks ajaks lõpetatud). Hr. Taal. kes oli taudtee omanik, tuli meie palvele vastu ja võimaldas selle sõidu. (Maksime sõidu eest 4000 kr.). Meid võeti Palivere jaamas maalt tulnud piduliste poolt vastu ning ühiselt rongkäiguga läksime peoplatsile.
See oli esimene suurem pensionäride ja ka nende pereliikmete, kes seda soovis, kokkutulek. Peale oma maakonna taidlejate esinesid külalised Tallinnast (naiskoor Kristiina Viis.). Pidu ja pikniku pidamine oli nii meeleolukas, et kestis kell 12.00 kuni kell 17.00. Mängis Taebla kapell Juta Loose ja Ämmad Elve Esko juhtimisel. Tagasi sõitsime jällegi rongiga ( nostalgia).
Eakate suvepäevad on muutunud traditsiooniks, mida korraldatakse iga aasta erines kohalikus omavalitsuses (2018.toimus see Noarootsi vallas,). Esimestel aastatel oli suvepeo korraldamine ainult Pensionäride ühenduse juhatuse asi, alates 2005.aastast, kui kokkutulek toimus Ridala vallas, oli suureks abiks valla kultuuritöötaja pr. Vilbas ja nüüdseks on saanud täiesti mõistetavaks, et vastutus peo heaks kordaminekuks on ka kohalikel omavalitsustel, juhatuse asi on kindlustada esinejad, transport, raha kulude katteks jm. Suvepeost osavõtjate arv on olnud 300-500 vahel. Küsitluse järgi on tagasiside väga hea, traditsiooni tahetakse jätkata, peaasi kui projektidega raha saab. Viimastel aastatel on sellega tõsised raskused olnud.
Ühingu liikmetega oleme osalenud teiste maakondade suvepäevadel (Raplas, Lääne-Virumaal, Viljandis, Harjumaal). Meil on aegade jooksul käinud külas pensionärid Ida-Virumaalt, Pärnust, Tartust, Jõgevalt, Tallinnast, Valgast, Harjumaalt, Hiiu-ja Saaremaalt, Raplast. Kohtumisi on olnud ka Soome ja Rootsi pensionäridega.1996.a võõrustasime kõikide maakondade pensionäride ühingute esimehi, kes olid huvitatud meie tegemistest.
1999.a oli rahvusvaheline vanurite aasta. Meie ettepanekul autasustati president Meri aukirjaga 40. Läänemaa pensionäri. Maavanem Jaanus Sahk korraldas piduliku vastuvõttu aukirjade üleandmiseks restoranis Central.
8 pensionäri käis president Lennart Meri vastuvõtul Kadriorus.
1. Silvi Saarlo
2. Lehte Puskar
3. Oskar Sarapik
4. Eha Vooremaa
5. Laine Tõnnemaa
6. Lehte Märk
7. Selma Pikkaro
8. Koidula Sildre

Sotsiaalministri vastuvõtul on iga aasta käinud 2 pensionäri. Oleme käinud aktiiviga parlamendi sotsiaalkomisjoniga kohtumas ( 2004 ja 2012.a) ka peaministri hr. Partsi vastuvõtul. (Kahjuks viimastel aastatel pole nii kõrgel tasemel keegi kohtuda tahtnud.)

Sotsiaalmaja avamine
1995 a. avati Haapsalu Linnavalitsuse ettevõtmisel Haapsalu Sotsiaalmaja. Sellest alates muutus pensionäride ühenduse juhatuse töö palju süsteemseks ja ka lihtsamaks. Oli keskus, kus koos käia, ühiseid üritusi korraldada jne. Ja mis peamine, saime tasuta ruumid kasutada. Analoogsed keskused loodi ka maakonnas, esimene neist Martnas (eestvedajad Saima Sinikas, Oskar Sarapuu), Ristil (Laine Tõnnemaa).
Koos tolleaegse sotsiaalmaja juhtkonnaga (direktor Hanga Targo) asusime kohe looma mitmesuguseid isetegevusringe. Kõigepealt kolis sotsiaalmajja käsitöö ring, mis seni oli tegutsenud kultuurimajas, samuti ravivõimlemise ring. Aasta lõpuks olime kokku saanud laulukoori, nimega Netty, dirigentidena olid nõus töötama Maaja Moppel ja Tia Helina Kaukes kes on seniajani nõus minimaalse tasu eest koori juhatama. Koor, mis koosnes endistest lauljatest, esines juba 1995 a. pensionäride jõulupeol. Laulukoori ja tantsijatega on käidud korduvalt esinemas teistes maakondades, samuti on käidud vastuskülastuskäigul meil.
Laulukoorile järgnesid ridamisi tantsuringid, keelering, maalimine jne. Kõikidest ringidest osavõtjad on pensionärid, koos käib nädala jooksul üle 100 inimese. Ringide edukale tööle on kõigiti kaasa aidanud sotsiaalmaja töötajad, eesotsas direktoritega (Targo Hanga, Kaja Rootare, Serli Küünarpuu).

Viimasel aastatel ei ole me enam palju sotsiaalküsimustega tegelenud, tegevus on suunatud kultuurilistele ja tervist parendavatele tegudele, eesmärk on tuua rohkem inimesi kodust välja. Oleme korraldanud tervisepäevi – jalutuskäigud ja kepikõnnid Paralepa tervisradadel (alates 2002.aastast 2-3 aastas), korraldanud vestlusi, osa võtnud 50 inimesega Tartus korraldatud tervisepäevast jne. Senisest suuremat tähelepanu oleme pööranud ka inimeste teadmiste täiendamistele. Peale loengute ja teabepäevade võtsid pensionärid aktiivselt osa 2013-2015.a. Haapsalu Kollezi poolt loodud Eduka Eaka Ülikooli loengutest, mis kahjuks raha puudusel lõpetas 2015.a.
Haapsalu linna P/ü esimees Mall Lepmets, kes on pika kogemusega täiskasvanute koolitaja, käivitas 2017.a. Haapsalu Kutsehariduskeskuse juures Väärikate ülikooli mille lõpetas 45 pensionäri. Loengute sari jätkub, kahjuks puudub kindel rahastaja, raha saab ainult projektide järgi, mis ei ole aga alati väga kindel. Soov jätkata on väga kindel. Huvi õpingute vastu on kindlamaks vahendiks erksuse ja vaimsuse säilitamisel kõrges eas.
Kadriorus asuv Vanurite Eneseabi ja nõustamise ühing kuulutas oma 20-da aastapäeva (2015.a tähistamiseks konkursi, millest võtsime osa. Konkursi tulemusena hinnati meie töö vabariigi 3 parema töö hulka ja premeeriti meie projekti „Läänemaa eakad on maakonna väärtus“ loomingulise päevaga Tallinnas, millest võttis osa 15 pensionäri Läänemaalt. Innustatud sellest tulemusest otsustasime Haapsalus korraldada maakonna pensionäride konverentsi „Eakad – Läänemaa väärtus“, mis toimus esimest korda oktoobris 2015, teist korda 2017. Konverentsil esinesid omaala spetsialistid vabariigist ja maakonnast. Osavõtjaid registreeriti rohkem kui 150. Tagasiside oli positiivne. Otsustati see muuta traditsiooniks. Aastate jooksul oleme oma aktiiviga osa võtnud vabariigi pensionäride ühenduse poolt korraldatud õppepäevadest, samuti ka mitmesugustest konverentsidest (Tartus, Viljandis, Jõgeval, Tallinnas, Pärnus jm).

Milline on ühingu argipäev?
Võrreldes ühingu loomise algusaastatega on praegune olukord kardinaalselt muutunud. Siis olid paljud pensionärid umbusklikud, vaesus oli suur, oli pensionäre kes vaevu omadega toime tulid. Ühingu kohta isegi arvati, et on üks punt kommuniste, kes tahavad oma võimu säilitada. (Ühingu loojad olid enamikus sõjaveteranid).
Töö usalduse võitmiseks võttis päris palju aega, aja jooksul positiivne suhtumine suurenes, seda näitas mitmesuguste suurürituste tagasiside.
Seoses majandusliku olukorra paranemisega on ka pensionäride olukord paranenud (igaaastane pensioni tõus jne). Seoses sellega on muutunud ka pensionäride ühenduse töö. Nüüd on palju suurem võimalus tegeleda muude pensionäre huvitavate küsimustega (teatrite, näituste ühiskülastamised, teabepäevad jne). Tihenenud on sidemed maakonna la linna osakondade vahel. Volikogu koosolekud on alates 1998.a toimud regulaarselt kaks korda aastas, kus üheskoos oleme otsinud lahendusi väga mitmesugustele muredele (apteekide kadumine, eriarsti juurde saamine jms – kõik need mured, mis meie ühiskonda vaevavad). Oleme need edestanud ka vabariigi pensionäride ühendusele (vabariigi pensionäride ühenduse juhatuse liikmete Koidula Sildre ja Reet Kaare) kaudu. Kas neist ka kasu olnud, on iseküsimus.
Ühendus ei oleks saavutanud mingisuguste tulemust, kui ei oleks aktiivsed inimesi, kes on end vabatahtlikult pühendunud sellele tööle. Enamik neid, kes ühingu moodustasid, on siitilmast lahkunud.
Pikka aega on ühingu tööd vedanud ja paljud veavad veel edasi
1. Helga Kliss -Noarootsi
2. Helju Männilaan – Hanila
3. Ülle Heinleht – Nõva
4. Valli Endre – Ridala
5. Helgi Maurer – ormsi
6. Aino Okkamaa – Linnamäe
7. Asta Kõlamets – Taebla
8. Malle Jakobson – Lihula
9. Tamara Pender – Haapsalu
Nagu eespool märgitud registreeriti Läänemaa pensionäride ühendus 1998.a koos Haapsalu linna osakonnaga. 2010.a eraldus Haapsalu linn omaette osakonnaks koos oma juhatusega. Läänemaa Pensionäride juhatuse esimehes valiti 0,.jaanuarist 2010 Reet Kaar, Haapsalu linna osakonna juhatajaks Koidula Sildre. Alates 01.jaanuar 2017 juhib Haapsalu linna osakonda Mall Lepmets, pikaajalise koolituskogemusega ja hea projektide kirjutaja.
Rõõmustav on see, et meie pikaajalist tegevust on märgatud ja tunnustanud nii Maa- kui Linnavalitsus.
Haapsalu linna vapimärgiga on autasustatud:
1. Klaara Tisler
2. Hilja Peep
3. Silvi Saarlo
4. Koidula Sildre
5. Eha Voormaa
Maavalitsuse teenetemärgiga on tunnustatud pensionäride kauaaegset juhti Koidula Sildret.
Sotsiaalmajas oli kauaaegne vaegnägijate ja pimedate inimestele ettelugeja (2007-2018) õpetaja-pensionär:
1.Viive Etverk – Autasustatud presidendi aukurjaga, tunnistatud Läänemaa Sädeinimeseks (2014).
2. Ants Maripuu ja Inda Mölder – Kodukandi pärl (2013).

Oma järjekindla töö eest täiskasvanute koolitamisel pälvis Haapsalu linna pensionäride ühenduse esimees Mall Lepmets – Elu Töö Preemia (2018).

Kõik need inimesed, kes on pühendunud vabatahtlikule tööle, on hoolitsenud selle eest, et inimesed tuleksid kodust välja, et neile oleks pakkuda teadmisi, meelelahutust, omavahelist suhtlemist jne. Oleme tähele pannud, et inimesed, kes võtavad osa mitmesugustest isetegevusringidest, käivad teatrites, muuseumites, ekskursioonidel, osalevad tervisepäevadel jne, on palju optimistlikumad ja elurõõmsamad. Kahtlemata on selles oma osa meie aktiivsetel pensionäride ühenduse liikmetel.
Rõõmustab see, et meie volikogu liikmed on kõik teotahtlikud, abivalmid – inimesed, kes tahavad inimesi aidata ja neile rõõmu valmistada. Eriti tõstaks esile kauaaegseid endisi ja praegusi pensionäride volikogu liikmeid:
1. Maimo Palade
2. Viive Palmiste
3. Linda Männikmaa
4. Tamara Pender
5. Mai Jõevee
6. Ülle Heinleht
7. Valli Ender
8. Asta Kõlamets
9. Helgi Maurer
10. Anne Leikmaa
11. Helgi Kliss
12. Helju Männilaan
13. Evi Mäe
14. Asta Kõlamets

Läänemaa Pensionäride Ühenduse esimees (alates 2010)
15. Reet Kaar
Haapsalu linna P/ü osakonna esimees (alates 2016)
16. Mall Lepmets

Pensionäride ühenduse juhatuse tööle Haapsalu linnas on suureks abiks olnud Haapsalu Linnavalitsus, eesotsas kauaaegse sotsiaaltöö arengu mootori Kaja Rootarega, samuti ka sotsiaalmaja direktorid Targo Hanga (tänaseks meie hulgast lahkunud ) ja Serli Küünarpuu.

Liikmelisus
Täpsemat liikmete arvestus on hakatud pidama alates 1989.a. Seisuga 1. jaanuar 1998 oli liikmeid 397, sellest Haapsalu linnas 260.
Liikmete arv hakkas suurenema 2000 aastast alates, kui ühenduse töö tulemused olid rohkem näha. Aastate viisi on liikmete arv kõikunud 900 – 1100 piirides.
01.2018 oli liikmeid arvel 896, sellest Haapsalus 398.
Liikmemaksu meil ei ole, pensionäride ühendus on loodud kõikide pensionäride jaoks, pole vahet, kas oled liige või ei ole. Peab kahjuks märkima, et pensionäride ühenduse tööst võtavad osa just vanem põlvkond, nooremad liituda ei taha. Meelsasti osalevad nad aga meie poolt korraldavatel üritustel, eriti ekskursioonidel, teatrite ühiskülastamistel jne. Praktiliselt ei ole liitunud ka mehed.
Kogu meie töö on toimunud vabatahtlikkuse alusel. Esimestel aastatel puudus igasugune kogemus selleks tööks, tollal ei toimunud ka mingisuguseid koolitusi, kõik toimus oma varasemate kogemuste arvel, eks sellest ka mõningad ebaõnnestumised ning pettumused. Ei ole seniajani suutnud sotsiaalmaja juurde luua vabatahtlike rühma, kes oleksid nõus üksikuid inimesi abistama jalutuskäikudel jne. Alustasime sellega küll juba möödunud sajandil, aga asja ei ole saanud. Abikäsi oleks vaja ka lihtsamate kodutööde tegemisel või aiamaa kaevamise, puude lõhkumisel jne.
Rõõmustab see, kui pärast meie poolt organiseeritud ettevõtmist tullakse tänama, et asi on õnnestunud, näed rõõmsaid nägusid enda ümber, ka see, et meie volikogu liikmed on abivalmis
ja teotahtlikud- inimesed, kes tahavad aidata.
Rõõmustab ka see, et enam ei ole mõttetut aruandlust. Näit. nõudis Vabariigi pensionäride ühendus kõikide osakondade kohta (maakonnas oli neid 18) alates 1998 aastast kuni 2008 aastani aruandlust tegevusalade kohta (ringide arv, mis tehti, palju oli osavõtjaid, kes oli juht, aadress, telefoni nr jne). See kõik tuli teha paberkandjal, arvutit siis veel meil kasutada ei olnud (ei osanud kasutada ka), samuti mitte trükimasinat, tõsi, seda laenasime. Vaatan veel praegugi hirmuga neid suuri aruandelehti ja mõtlen kellele neid vaja küll oli. Pole vaja koguda ka allkirju igasugustele asjadele.
Kui oled seda tööd üle 20-ne aasta teinud, kahtlemata tuleb tüdimus. Meie põhikirja järgi toimuvad valimised iga 3.aasta järel, oleme juhatust täiendanud uute liikmetega. Ega erilist tungi juhatuse liikmeks saada ei ole. Veel vähem selle juhiks, küll oleme täiendanud juhatust ja volikogu uute liikmetega.
Ühenduse tuleviku kohta arvan, et maapiirkondades kaovad pensionäride ühendused lähemal ajal ära, st liituvad teiste mittetulundusühingutega, kes antud piirkonnas või külas tegutsevad. Haapsalu linnas see tõenäoliselt nii ruttu ei toimu kui just sotsiaalmaja ühenduse tegemisi üle ei võta. Üks on aga kindel- ühiskond vajab noorte kõrvale ka vanu, elutarku ja kogenud inimesi.

Eeltoodu pani kirja Koidula Sildre
Läänemaa pensionäride ühenduse esimees aastatel 1992-2010
Haapsalu linna pensionäride osakonna juht aastatel 1992- 2016
Eesti Pensionäride Ühenduse Liidu juhatuse liige 1994 – 2018

02.01.2019