Tugiisikuteenus on isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga tema igapäevases elukeskkonnas

Tugiisikuteenust osutatakse Haapsalu Linnavalitsuse 16.08.2017 määruse  nr 7 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“ alusel.

Teenuse osutamist koordineerib sotsiaaltöötaja Reet Lumiste

Tel: +372 5330 1702
e-post: reet@sotsmaja.ee

Teenuse eesmärk

Tugiisiku teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus teenuse saaja vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

Tugiisikuteenus on ennetava iseloomuga teenus, mis aitab vältida vajadust osutada kulukamaid teenuseid (hooldamine hoolekandeasutuses, viibimine kinnipidamisasutuses) ja ennetada eemalejäämist või väljakukkumist tööturult.

Teenuse sisu kirjeldus

Tugiisiku teenuse sisuks on:
 – motiveerimine, jõustamine ja juhendamine igapäevaelu toiminguteks vajalike oskuste ning harjumuste kujundamisel ja säilitamisel, igapäevaelu toimingute korraldamisel ja toetamisel ning ühiskonnaelus osalemiseks vajalike rollide ja kohustuste täitmisel, millega inimene oma erivajadusest tulenevalt iseseisvalt toime ei tule;
– juhendamine ja abistamine kodus ning väljaspool kodu asjaajamisel ja suhtlemisel (näiteks saatmine töökohas, ametiasutustes, haiglas, kaupluses vms asutuses) ning probleemolukordade lahendamisel ja sotsiaalsete suhete loomisel ning säilitamisel;
– teenuse saaja või eestkostja loal tugivõrgustiku nõustamine ja regulaarse tagasiside andmine teenuse saaja taastumise, toimetuleku toetamise ning võimalike teenuste osutamist takistavate asjaolude kohta;
– vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning teenuse saaja abistamine transporditeenuse kasutamise raames;
– abistamine arendavate tegevuste läbiviimisel.

Tugiisik võib teenuse saajat aidata oma sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik teenuse saaja ja teiste abiosutajate vahel.

Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka.

Teatud sihtgrupp (nt puudega inimesed) võib vajada ka hooldustoiminguid, kuid samas on vajalik ka teenuse saaja toimetulekuvõime kasvatamine ja jõustamine. Sellisel juhul ei ole mõistlik pakkuda kahte eraldiseisvat teenust, vaid kokkuleppel teenuse saaja, teenuse rahastaja ja sotsiaalmajaga on võimalik, et tugiisik teostab ka hooldustoiminguid.

Teenuse sihtgrupp

–        Isik, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut.

–        Isik, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt.

Teenuse osutamise maht

Linnavalitsus või sotsiaalmaja selgitab välja teenuse saaja abivajaduse ja sellele vastava abi. Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga teenuse saaja puhul eraldi.

Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel teenuse saaja terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.

Teenuse taotlemise kord, aruandlus, dokumendid

Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja Haapsalu Linnavalitsusele (edaspidi nimetatud linnavalitsus) taotluse. Vajadusel võib linnavalitsus nõuda täiendavaid dokumente.

Teenuse määramise algatab sotsiaalvaldkonna ametnik, kes hindab taotletava teenuse vajadust hindamisinstrumendi abil. Sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemuste, täiendavate dokumentidega ja omapoolse ettepanekuga sotsiaalkomisjonile.

Sotsiaalkomisjon otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused 30 tööpäeva jooksul peale nõuetekohase taotluse esitamist. Sotsiaalkomisjoni otsus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.

Sotsiaalvaldkonna ametnik teavitab teenuse taotlejat arusaadaval viisil teenuse määramise või keeldumise kohta 5 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

Kui teenuse taotlejal on õigus teenust saada, soovitab või aitab sotsiaalvaldkonna ametnik leida sobivaid teenusepakkujaid.

Kui hindamise käigus teenuse taotleja teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik talle toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui teenuse taotleja sellega ei nõustu, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie.

Teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja lepib linnavalitsuse ja sotsiaalmajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha, mahu ja tugiisiku töökohustused.

Kui teenuse taotleja on võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teda teenuse osutamise alustamisel suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast. Kui teenuse taotleja ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teenuse taotleja õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast, tema seaduslikku esindajat.

Teenuse taotlejal on õigus kohtuda enne teenuse saamist tugiisikuga omavahelise sobivuse hindamise eesmärgil.

Juhul kui eelnevalt on linnavalitsus ja sotsiaalmaja vastavalt kokku leppinud võib teenuse taotleja esitada taotluse sotsiaalmajale, kes viib läbi teenuse vajaduse hindamise ja otsustab teenuse osutamise. Sotsiaalmaja võib isiku abivajaduse hindamisel kasutada üldtunnustatud hindamisinstrumente ja metoodikaid, juhtumiplaane ja muid olemasolevaid dokumente.

Leping

Teenuse osutamise aluseks on osapoolte vaheline leping, milles märgitakse teenuse osutamise periood, maht, tegevuste loetelu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.

Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel, tugiisiku ettepanekul.

Tugiisik esitab sotsiaalvaldkonna ametnikule või sotsiaalmajale igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande vastavalt sõlmitud halduslepingule.

Tugiisik esitab üks kord kvartalis sotsiaalvaldkonna ametnikule või sotsiaalmajale kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning saavutatud eesmärgi täitmisest.

Nõuded töökorraldusele, koostööle

Tugiisik on palgaline töötaja, kes toetab teenuse saaja iseseisvat toimetulekut olukordades, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

Linnavalitsus võib teatud juhtudel rakendada ka vabatahtlikke tugiisikuid.

Tugiisiku tööülesanded ja tööaeg sätestatakse osapoolte vahelises lepingus, mille sõlmivad teenuse saaja, tugiisik ning linnavalitsus.

Tugiisik ja teenuse saaja peavad teenuse tulemuslikkuse huvides omavahel sobima.

Tugiisikuteenuse osutamist koordineerib sotsiaalmajas sotsiaaltöötaja.

Sotsiaalmaja kohustused ja õigused

Tugiisikuteenuse osutamine vastavalt tegevuskavale (lepingu lisa), mis on koostatud hindamisinstrumendi alusel.

Kliendile arusaadaval viisil Haapsalu Linnavalitsuse määruse „Tugiisikuteenuse osutamise kord“ tutvustamine.

Kliendi olukorra muutumisel tegevuskava muutmise algatamine või tugiisikuteenuse osutamise lõpetamine.

Tugiisiku töö ja tegevuse kontrollimine teenuste osutamise kohas.

Teenuse osutamise üle järelevalve ja kaebuste menetlemine vastavalt Haapsalu Linnavalitsuse määrusele „Tugiisikuteenuse osutamise kord“ ning vastavalt Sotsiaalmaja ettepanekute ja kaebuste lahendamise korrale.

Kliendi kohustused ja õigused

Klient on teadlik oma haigustest ja vastutab ise oma tervise eest. Klient informeerib tugiisikut koheselt oma tervise muutustest ja muudest asjaoludest, mis mõjutavad teenuse osutamist.

Klient tagab tugiisikule kokkulepitud ajal sissepääsu oma koju ja turvalise keskkonna teenuse osutamiseks juhul kui teenuse osutamine toimub kliendi kodus.

Klient teeb tugiisiku ja teiste vastavate sotsiaalmaja töötajatega (sh sotsiaaltöötaja) koostööd teenuse osutamiseks, on tugiisikuga viisakas.

Klient tagab endale vajalike arsti poolt määratud ravimite olemasolu.

Kliendil on õigus teha ettepanekuid osutatavate teenuste suhtes.

Nõuded keskkonnale, vahenditele

Tugiisikuteenust osutatakse teenuse saaja või tema pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ja teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

Teenuse finantseerimise põhimõtted

Teenuse saajale on osutatav teenus üldjuhul tasuta.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 16 lg 1 alusel võib sotsiaalteenuste osutamise eest tasu võtta. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenuse saaja ning tema perekonna majanduslikust olukorrast.

Vajadusel võib linnavalitsus või sotsiaalmaja kehtestada osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse.

Tugiisikuteenuse osutamist toetavad projektid:

Perioodil 03.12.2018-28.02.2021 finantseeritakse tugiisikuteenuse osutamist ka Haapsalu Linnavalitsuse projekti „Haapsalu hoolekandeteenuste juurutamine ja arendamine“ vahenditest. Projekti eesmärkideks on: tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine ühinenud Haapsalu linna territooriumil; tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks ühinenud Haapsalu linna territooriumil.

Perioodil 01.02.2020-31.01.2022 finantseeritakse tugiisikuteenuse osutamist ka Haapsalu Sotsiaalmaja projekti „Haapsalu hoolekandeteenuste arendamine 2020-2022“ vahenditest. Projekti eesmärkideks on: tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine Haapsalu linna territooriumil, selleks teenuste pakkumise laiendamine; mitmekülgsem ja paindlikum osutamine, kättesaadavuse parandamine ja ning klientide lähedaste toetamine; tööealise erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks Haapsalu linna territooriumil, selleks teenuste pakkumise laiendamine; mitmekülgsem ja paindlikum osutamine ning kättesaadavuse parandamine.

Nõuded personalile

Tugiisik peab olema: täisealine isik; vastuvõetav ja sobiv isik teenuse saajale.

Teenust ei tohi osutada:

–        isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;

–        teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

–        isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

Üldjuhul ei sobi tugiisikuks teenuse saaja jaoks lähedane inimene (rollikonflikti tõenäosuse tõttu).

Tugiisikuteenuse osutamist koordineerib sotsiaalmajas sotsiaaltöötaja.

Teenuse osutamise alused