Haapsalu linna pensionäride ühendud viis 31.07.2020 läbi projekti “Haapsalu linna eakate tervisepäev Silma Õpikojas”

Projekti toetas Keskkonna Investeeringute Keskus. 

Haapsalu linna pensionärid, 25 eakat, said hulgaliselt teadmisi Silma kaitsealal olevatest liikidest. Saadud teadmised edastatakse oma lastele ja lastelastele. Rännet juhendas Marko Valker. Tutvuti Silma kaitseala loodusega ja seal elavate lindude ja loomadega. Päev oli huvitav ja vaheldusrikas, mis lõppes ühise piknikuga, kus tegime kokkuvõtteid toredast tervisepäevast Silma kaunis looduses.  Otsustasime kindlasti tulla siia tagasi, siis kui on lindude ränne.

Mall Lepmets, Haapsalu linna pensionäride ühenduse juhatuse liige

*

*

Seenioride Vabaajamess

Seenioride Vabaajamess toimus 9. veebruaril 2020 Pärnus Kaubamajakas, millest tänu Kaare Tammaru südikale pealehakkamisele ja organiseerimisele, said osa võtta Haapsalu linna pensionäride ühenduse taidluskollektiivid: Lauluklubi „Kuldne sügis“ – juhendaja Ülle Meister ja tantsukollektiiv „Susanna“ – juhendaja Eha Toomsar.

Seenioride Vabaajamess aitas leida väärikale eale sobivaid tegevusi ja uusi tuttavaid. Koondatud oli Pärnu käidavamasse paika eripalgelised väärikale eale sobivad tegevusvõimalused: kultuuri-, vabaaja sporditegevused ning tervise- ja meelelahutusteenused. Messilaval rullus lahti värvikas kultuuriprogramm, kus astusid üles lisaks Pärnu kollektiividele ka Haapsalu, Paide ja Kilingi-Nõmme esinejad.

Imetlusväärse kergusega tantsisid Haapsalu tantsurühm „Susanna“ tantsijad Eha Toomsaare juhendamisel. Kogu kuulajaskond vakatas, kui lauluklubi „Kuldne sügis“ oma registrid lahti lõi.

Tänan kõiki, kes aitasid messile kaasa, eriti Kaare Tammaru, kes kogu selle organiseerimise töö enda peale võttis, samuti kõiki lauljaid ja tantsijaid. Loodan, et külalised ja osalejad vaimustusid seenioride elurõõmust ja teha tahtmisest.

Mall Lepmets

Haapsalu linna pensionäride ühenduse juhatuse esimees.

12.02.2020

*

*

*

Tänuüritus Haapsalu Kultuurikeskuses

Alates 1992. aastast on traditsiooniks saanud aastalõpu tänuõhtu korraldamine Läänemaa eakatele. Tänuüritusel tunnustame aktiivseid eakaid. Tähtis koht on ka omavahelisel suhtlemisel ja kultuurilisel meelelahutusel. Käesoleval aastal toimus tänuüritus Haapsalu Kultuurikeskuses 11.detsembril ja esines ansambel “Noorkuu”.

Tänuüritust toetasid: Eesti Kultuurkapital, Haapsalu linnavalitsus, Lääne Nigula vallavalitsus ja Läänemaa pensionäride Ühendus.

*

*

Konverents „Eakad on Läänemaa väärtus“

Läänemaa pensionäride ühendus koostöös Haapsalu linnavalitsuse, Lääne-Nigula vallavalitsuse, Vormsi  vallavalitsuse, Haapsalu sotsiaalmaja viis läbi 1. oktoobril  2019  eakate konverentsi „Eakad on Läänemaa väärtus“.

Konverents toimus Haapsalu kultuurikeskuses.

Konverentsi tulid tervitama: Urmas Sukles – Haapsalu linnapea, Neeme Suur – Lääne-Nigula valla volikogu esimees

Konverentsil esinesid:

Signe Riisalo – sotsiaalministeeriumist, teemal „Eakus on luksus“

Valter Parve  Pärnumaalt,  teemal „Noorelt vana ja vanalt noor“

Mai Jõevee – Lääne-Nigula valla volikogu liige  „Aktiivsed eakad Kullamaal“

Ene Pajula – ajakirjanik, (mammi lugude autor)  „Uudishimu ei tee ruttu vanaks, uudishimu hoiab kaua noor“

Meeme Veisson (Vormsist) – „Väärikatele väärikas Vormsi“

Kultuurilist meelelahutust pakkusid:

Haapsalu lauluklubi „Kuldne sügis“ ja „Hanila laulu- ja tantsuselts“

Konverentsist võttis osa   146 eakat kogu Lääne maakonnast

Konverentsi tagasiside oli positiivne. Kõik osavõtjad tänasid konverentsi huvitava programmi ja ladusa korralduse eest.

Projekti toetas Sotsiaalministeerium Euroopa liidu struktuurvahenditest,  Haapsalu linnavalitsus, Haapsalu sotsiaalmaja  ja Läänemaa pensionäride ühendus oma vahenditest.

Mall Lepmets

Haapsalu linna pensionäride ühenduse juhatuse esimees

Pildigalerii on üleval kodulehel – Pensionäride ühendus – Pildigalerii

*

*

*

Täiskasvanud õppija nädala TÄNUÜRITUS

  1. oktoobril 2019 toimus Läänemaa Täiskasvanu õppija nädala tänuüritus Linnamäel.

Tänukirjad ja autasud andsid üle Haapsalu linnapea Urmas Sukles, Sihtasutus Läänemaa juhataja Anu Kikas,  Haapsalu linnavalitsuse kogukonnatöö spetsialist Maire Vilbas ja Läänemaa täiskasvanuhariduse koordinaator Ingrit Kera.

Arvukate autasustatute  hulgas olid  ka  Läänemaa väärikad õppijad:

Seeniorõppija Koidula Sildre Haapsalust, kes on ise aktiivne enesetäiendaja ja  oma isikliku eeskujuga on kutsunud õppima oma lähikondlasi nii oma perekonnast kui ka kogu maakonnast.

Seeniorõppija Mihkel Kovalenko Kullamaalt, kes on Kullamaa kogukonnas elukestva õppe edendaja. Hoolitseb selle eest, kõik õppida soovijad  loengutele kohale jõuaksid.

Elukestva õppe edendamise eest kogukonnas tunnistati ÕPITEO vääriliseks Läänemaa väärikate ülikool Haapsalu linnas.  Haridus- ja teadusministeeriumi ja  Eesti  Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras  sellekohase tänukirja  võttis vastu Läänemaa väärikate ülikooli koordinaator Mall Lepmets.

Mall Lepmets

Haapsalu linna pensionäride ühenduse juhatuse esimees

Pildigalerii on üleval kodulehel – Pensionäride ühendus – Pildigalerii

*

*

*

„Maale elama“ päevast Haapsalu linna maalises piirkonnas linlaste pilgu läbi.

Haapsalu linna pensionäride ühendus tegi üleskutse linnas elavatele, maa eluga  kursis olevatele pensionäridele, osaleda „Maale elama“ projektis, et minna tutvuma eakaaslaste elu-oluga meie külades.

Peamiseks eesmärgiks seadsime Altmõisa maadel asuva Tuuru karjamõisa hoones paikneva Tuuru Kogukonnakeskuse  külastamise ja osalemise sealses vestlustoas „Väärtuslikud kogemused eakatelt eakatele”.  Praeguste linlastena otsustasime sõna sekka öelda, millised olid ja on „maa-elu võlud ja valud“  meie eas ja meie elukogemuste läbi. Tundsime huvi, kuidas elavad eakamad, juba pensioni eas inimesed külades käesoleval ajal.

Suureks abiliseks kogu meie ettevõtmise ja selle teostumise käigus oli projekti juht-kontaktisik  Maire Vilbas. Tema  soovitusel alustasime reisipäeva Asuküla seltsimajast-raamatukogust, kus vaatamata hommikusele varajasele ajale olid meid vastu võtmas maja rõõmsameelne perenaine Imbi Sildaru oma tublide abilistega ja kohvi- ning  pirukalõhnalised ruumid.  Eesruumis oli nähtavale üles pandud paikkonnale ja sellele päevale sobilik  päeva tunnuslause „Asu külla elama“. Imbi Sildaru, kes majas asuva raamatukogu juhatajana täidab ka kõiki  seltsimajaga seotud ülesandeid (koristajast juhatajani) tutvustas meile värskelt renoveeritud maja ja selle ajalugu;  majas olevate ruumide kasutust ja  „meeskonda“, kes tal sel päeval suurteks abilisteks olid ja ka neid, kes argipäevadel alati valmis abiks on tulema ja olema. Ruumid olid avarad, soojad, valged ja täis elu. Käsitöö toas oli käsitöö näitus. Kuna maja on selle ehituse algusest alates olnud koolimaja kuni kooli sulgemiseni, oli võimalus külastajatel tutvuda kooli ajalooliste materjalide väljapanekuga,  kooli   suures saalis oli ajaleht  „Lääne Elu“ 30.-nda juubelile pühendatud rändnäitus. Igapäevaselt tegutsevad majas nii lapsed, noored kui eakad. Uudne oli noorte robootika ring.

Raamatute, ajalehtede, ajakirjade  laenutuse teenust pakub juhataja ka külades ja eakamatele viiakse soovi korral lugemismaterjal koju kätte. Teisigi teenuseid

eakamatele inimestele osutatakse vajadusel n.ö. naabrivalve korras.

Edasi sõitsime Tuuru külasse, Altmõisa maadele. Tuuru karjamõisa õunaaias ja õuel oli väike sügislaat, kus kohalikud talud ja ettevõtjad said tutvustada ja müüa oma toodangut. Kõrvalolevas Tuuru küla kogukonnamajas pakkusid kohalikud perenaised oma talude toodangust valmistatud toitu (kõrvitsasupp, kapsarullid jm).  Seal olid meid ootamas ja vastu võtmas seltsingu „Elurõõm“

eestvedaja Valli Ender ja „Maale elama“ projektijuht Maire Vilbas. Seltsingu „Elurõõm“  põhiline tegutsemiskoht on Ridala Põhikool- Raamatukogu. Tegevus hõlmab põhiliselt Haeska, Ridala, Panga, Kiideva ja Puise külade inimesi. Tegevustes, üritustes osalejad kaugematest küladest koopereeruvad kohale saamise transpordi leidmisel. Valli Enderi arvates on hea tahtmise korral kõikidel soovijatel kõiges võimalik osaleda.

Tuurult läksime edasi Kiideva külla, kus „Sirli supiköögis“ oli võimalus süüa lõunat: sel päeval pakuti seljanka suppi ja kamavahtu. Toit oli väga maitsev. „Sirli supiköök“ valmistab toitu ja viib koju kätte ka kaugemates külades elavatele inimestele. Kiideval osutatakse kogukonnateenustena veel külasauna ja selvepesu.

Edasi külastasime Ridala Põhikooli ja samas majas olevat raamatukogu, kus sealse maja tegemistega tutvustas meid raamatukogu juhataja  Hilja Tamm. Eriti avaldasid muljet väga omapärase kujundusega lastele ja nooremale koolieale mõeldud raamatukogu ruumid. Parasjagu tegutses majas käsitöö õpituba Liia Leesi juhendamisel, kus käsil oli rahvariiete juurde helmeste (pärlikeede) valmistamine. Ühes ruumis olid kangasteljed ja nende kasutus olevat väga aktiivne. Tegutseb ka saviring. Käsitöö õpitoad on nii noortele kui vanadele.  Majas tegutseb eakate tantsurühm „Tamme Daamed“. Neljapäeviti käivad  eakad kooli uues spordihoones võimlemisringis. Meiegi käisime sealt enne reisi lõppu läbi ja saime suure imestuse osaliseks, et nii suur ja võimas spordihoone, kus olemas veel uuema sisustusega jõusaal!

Nüüd siis ülevaade Tuuru kogukonnamajas toimunud „vestlustoast“, mida juhtis Maire Vilbas. Koos kohalike eakatega arutleti eakate „elu võlude ja valude“ erisuste üle maal ja linnas; kas eakamad inimesed oma praeguses elujärgus võiksid ka veel maale elama asuda ja paljust muust. Järeldused siinkirjutaja arusaamisel:

  • eakad inimesed eelistavad maaelu oma maakodus, sest siin on rahulik ja

vaikne; on oma õu, kummelimuru, kus saab paljajalu kastesel murul käia; on peenramaa; on oma marja- ja õunaaed; on värske õhk ja kevadine linnulaul –

kõik see, mis elule ilu ja mõtte annab ja annab ka igapäevased toimetamised, tegevuse.  Endise Ridala valla külades on  loodud palju seltse ja seltsinguid,  kogukonnatöö on väga heal järjel ka eakate jaoks. Paljudes külades tegutsevad  abivalmid entusiastid n.ö. „naabrivalve“, mis annavad eakatele tuge ja kindlustunnet, et nad pole üksinda. Tavaliselt ei taha ju eakad inimesed sugugi oma põliskodudest lahkuda, ja ega seda polekski vaja kui me suudaksime enestega toime tulla elupäevade lõpuni.

Siiski on eakatel inimestel maal väga hea elada seni, kuni on olemas:

  • tervis, mis võimaldab iseseisvalt liikuda ja toimetada vähemalt niipalju, et oleks tagatud soe tuba ja ka toidulauale oleks midagi panna;

–    oma maamaja ja et see oleks vähemalt rahuldavas seisukorras;

–    kui elatakse vähemalt kahekesi  ja/või veel parem, kui on samas elamas

noorem generatsioon;

–  perel on olemas oma auto (Praegune ühistransport ei kata maainimeste

vajadusi . Kättesaadavad ei ole enam paljud eluks vajalikud  teenused, sest

maapiirkondades on likvideeritud aegade jooksul seal olnud maakauplused,

postkontorid,  arstiabi punktid koos ravimite müügi võimalustega, puuduvad

pangateenuste kasutamisvõimalused, noorte perede elama asumisel oma

vanemate juurde peaks olema lähedal lasteaiad ja koolid. Nende ning veel

paljude muude teenuste kättesaamiseks tuleb sõita linna.);

  • head naabrid n.ö. naabrivalve, või lihtsalt hea inimene, kes tuleks(id) vajadusel appi igapäevastele tegemistele nagu kevadine köögivilja maa kaevamine,  suvine muru niitmine, küttepuude varumine , viljapuude lõikamised jne. – üldiselt kõigile töödele, tegemistele, kus eakama inimese enda jõud enam üle ei käi.

Praeguste linlastena tõime esile linnas elamise eelised. Tutvustasime sotsiaal- maja poolt nii eakatele kui ka puuetega inimestele pakutavaid väga paljusid sotsiaalvaldkonna teenuseid. Lisaks teenustele on loodud sotsiaalmajas palju taidlus- ja huviala ringe ning tegevustubasid. Sageli on loenguid erinevate elu-  valdkondade teemadel, kontserdid nii omadelt taidlejatelt kui külalis-esinejatelt, pensionäride ühenduse eestvõtmisel tegutseb „Väärikate ülikool“.  Haapsalu linna eakatele on sotsiaalmaja küll kui õnnistus!

Linnas on kergemini kättesaadavamad ka muud, eluks hädavajalikud teenused (arstiabi, pank, postiside, kauplused). Kõige meelepärasem olukord eakale on siis kui on olemas nii korter linnas talviseks perioodiks kui ka maakodu, kus olla suvisel ajal.

Linlased jäid käidu-, nähtu- ja kuulduga  väga rahule. Ilm oli ilus ja meel hea!

Täname südamest meid projektiga „Elama maale“ ühinema kutsujat pr. Maire

Vilbast ja kõiki, kes meid lahkelt vastu võtsid ja selgitusi jagasid!

Kirja pannud  Kaare Tammaru

Haapsalu linna pensionäride ühenduse juhatuse liige

Fotosid üritusest näeb siin kodulehel: Pensionäride Ühendus – Pildigalerii

*

*

*

Läänemaa eakate konverents „Eakad on Läänemaa väärtus“

Läänemaa pensionäride ühenduse tegevuse eesmärgiks on:

  1. Eakate inimeste sotsiaalse turvalisuse tagamine ja nende seltsielu korraldamine, ülemaakondlike ühisürituste korraldamine (tänuüritused, kokkutulekud, konverentsid, näituste külastamised, teatrite ühiskülastused jt.)
  2. Abivajajate vanurite hoolekande edendamine.
  3. Liikmete ja toetajaskonna ühishuvide esindamine.

Ühenduse liikmed on juriidilised isikud ja seltsingud. Haapsalu linnas ja valdades. Seisuga 01.01.2019 on Läänemaa Pensionäride ühenduse liikmete arv 1087 isikut. Eakate seltsielu korraldamise eesmärgil on organisatsioon tegelenud Läänemaa eakatele ühisürituste korraldamisega.

Konverents “Eakad on Läänemaa väärtus” toimub iga kahe aasta järel, kus arutatakse eakate elukorraldust puudutavaid küsimusi.

Konverents toimub Haapsalu kultuurikeskuses 1. oktoobril 2019, tähistamaks eakate päeva.

Projekti eesmärk ja tulemused: Aktiivsena vananemist, sh vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist ning vanemaealiste elukvaliteedi ja võrdsete võimaluste kindlustamist toetavad tegevused aitavad kaasa eakate elukvaliteedi parandamisele ja laiendavad eakate silmaringi. 200 Läänemaa eakat on kogukonnaliikmete oskuste ja teadmiste kasvu ning tõhusama koostöö kaudu tugevdanud kogukonna identiteeti ja saanud teadmised.

Konverentsil kajastatavad teemad:

Valter Parve (Pärnu) – Põlvkondadevaheline sidusus ja väärtushinnangud

Signe Riisalu (sotsiaalministeerium) – Eakate pikaajaline hooldus

Kohalikud vabatahtlikud: Mai Jõevee, Leini Vahtras:  Eakate elukorraldus ja kaasa haaratus kogukonna ellu, kogukonna identiteedi tugevdamine. Kogemuste jagamine.

Projekti rahastab:  Hasartmängumaksust sotsiaalvaldkonna projektide toetamine

*

*

*

Läänemaa eakate kokkutulek

Läänemaa pensionäride ühendus korraldab 20. juulil 2019 Läänemaa eakate kokkutuleku Piirsalus. Kokkutuleku läbiviimist aitavad korraldada Haapsalu sotsiaalmaja, Haapsalu linnavalitsus, Lääne-Nigula vallavalitsus, Piirsalu külaselts, Läänemaa pensionäride ühenduse Risti osakond ja paljud vabatahtlikud.

Eakate seltsielu korraldamise eesmärgil on Läänemaa pensionäride ühendus tegelenud Läänemaa eakatele ühisürituste korraldamisega. Traditsiooniks on saanud iga-aastased eakate kokkutulekud erinevates paikades Läänemaal. 2018 aastal oli eakate kokkutulek Noarootsis, 2017. aastal – Kullamaal, 2016. aastal – Kirimäe külas, enne seda Nõval ja Kiidevas. Kokkutulekutel astuvad üles isetegevuskollektiivid maakonna pensionäride ühendustest. Koos lauldakse ja tantsitakse, tutvutakse kohalike käsitöömeistrite töödega, külastatakse kohalikke vaatamisväärsusi. Alates 1992. aastast on traditsiooniks saanud iga-aastane detsembrikuus toimuv tänuüritus – kontsert, kus teeme kokkuvõtteid aasta töödest-tegemistest ja täname aktiivseid vabatahtlikke pensionäride ürituste läbiviimisel.

Koostöös Haapsalu kutsehariduskeskusega , alates 2018 aastast, täiendavad Läänemaa eakad oma teadmisi Loengutesarjas Läänemaa väärikatele.

Tavaks on saanud kokkusaamised teiste maakondade pensionäride ühendustega, mitmekesistunud on koostöö naabritega . Oleme kohtunud Valgamaa ja Hiiumaa eakatega, kus arutasime edasisi koostöö võimalusi.

Eakate kokkutulekute ja erinevate kokkusaamiste tulemusena on tugevnenud   kogukonna identiteet. Eakad on aktiivsemad kogukonna liikmed. Huvitavad kohtumised ja võimalus kaasa lüüa taidluses, erinevates õpitubades, tutvumised kohaliku kultuuri ja ajalooga on virgutanud eakate vaimu.  Kohtumised kogukonna liikmetega on kaasa aidanud eakate inimeste enesehinnangu paranemisele.

Jagatud tunnustus innustab tegijaid – välja antakse 20 tänukirja aktiivsematele taidluskollektiividele ja vabatahtlikele.

Tugevnenud on põlvkondadevaheline sidusus – kokkutulekust võtab osa kuni 50 nooremat pereliiget ja 40 vabatahtlikku, kes aktiivselt osalevad kokkutuleku ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Rikastunud on eakate mõttemaailm uute teadmiste ja kogemuste vahetamisega – osa võetakse Maanteeameti, Politseiameti ja Päästeameti viktoriinidest

„Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest“

*

*

*

Hea omastehooldaja!

MTÜ EESTI OMASTEHOOLDUS ja ESTKEER OÜ kutsuvad kõiki lähedase hooldusega seotud inimesi, omastehooldajaid kuulama lühikoolitust “Omastehooldaja Algkursus (OHAK)”. Algkursuse käigus käsitletavad teemad algavad esmatasandi hoolduse korraldamisest ja praktilistest näpunäidetest eri tasandite sidumisel ja lõpevad omastehooldajale eluliste muutuste selgitamisega.

Omastehooldaja Algkursus (OHAK) koosneb 4 peatükist:

I peatükk – Kohaliku omavalitsuse  sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisest (seadusandlus, õigused, kohustused sh. ülalpidamiskohustus, esmatasandi abivajaduse hindamine, juhtumikorraldus esmatasandil sh. perearstiteenus)

II peatükk – Esmatasandi sidumine riigitasandi teenustega (Sotsiaalkindlustusamet – puude taotlemine, abivahendid, erihoolekanne, sotsiaalne rehabilitatsioon; Töötukassa – tööturuteenused, töövõime hindamine; Haigekassa – tervishoiuteenused)

III peatükk – Omastehoolduse ja hooldussuhte olemusest (elu- ja rollimuutused, hooldustöö ja abistamise põhimõtted, palgatöö ja omastehoolduse ühildamine)

IV peatükk – Tulevikust, pikaajaline vaade (pikaajaline ja ülemäärane hoolduskoormus, jõuvarud, tervis, majanduslik toimetulek)

Koolituspäeva läbinu oskab väärtustada omastehooldajaks olemist ja omaenese osa selles, on julge otsima vajalikku abi ja toetust, suudab asjatundlikult ja võrdväärse partnerina kaasa rääkida keerulistest asjadest ja olukordadest erineva tasandi otsustajatega ning annab adekvaatset infot edasi teistele samade probleemide või muredega lähedaste hooldajatele. Saadud oskused ja teadmised aitavad vähendada hooldus- ja halduskoormust, mis on seotud pereliikme või lähedase võimalikult iseseisva toimetuleku toetamisega just kodustes tingimustes.

Koolituspäev toimub Haapsalu Sotsiaalmajas, Kastani 7, teisipäeval 09. aprillil kell 11.00- 16.30 ja on osalejale tasuta, sisaldades ka ühe kohvipausi.

Koolitust viivad läbi MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liikmed Helle Lepik ja Ivar Paimre. Erikülalisena astub üles Estkeer OÜ tegevjuht Sander Sassi, kes tutvustab terviklahendust hoolduse korraldamisel.

Koolitusel osalemiseks registreeri end  Haapsalu Sotsiaalmaja kontaktidel: liivi@sotsmaja.ee või telefonil 58557695

Loengusari Läänemaa väärikatele

18.jaanuaril 2019 alustas tööd loengusari Läänemaa väärikatele. See on jätk Läänemaa väärikate ülikoolile.  Kuna “väärikate ülikool” on Tartu Ülikooli kaubamärk ja meie pensionäride ühenduse poolt korraldatud loengutesari seda kasutada enam ei saanud, olime sunnitud oma nime muutma. Nüüd tegutseme nime all “Loengutesari Läänemaa väärikatele”. Loengud toimuvad ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2019, igal kuul üks päev, kus esinevad kaks lektorit ühel päeval. Kokku on loengutesarja pikkus 24 tundi. 

Loengutesarja läbiviimist toetavad Hasartmängumaksu nõukogu ja Haapsalu sotsiaalmaja. Loengute läbiviimisel toetab Haapsalu kutsehariduskeskus, kus iga loengute läbinu saab lõpetamisel kaasa sellekohase tõendi.

Loengutele on registreerunud 65 kuulajat üle maakonna, lisaks veel vabakuulajad, kes ei jõudnud registreeruda.

Täna  (18.01) olid meil lektoriteks psühhoterapeut  Mirjam Püvi ja riigikogu liige Jevgeni Ossinovski. Loengud olid väga huvitavad. Tagasiside esimesest loengupäevast on positiivne. Lektorid oskasid kuulajaid vestlusesse kaasa haarata. Tekkis palju küsimusi, millele lektorid vastused leidsid.

Mall Lepmets

Lähem info sotsiaalmaja kodulehel, pensionäride ühenduse infolingi all: Loengute sari Läänemaa väärikatele.

Läänemaa Pensionäride Ühendus viis Haapsalu Kultuurikeskuses läbi tänuürituse Läänemaa eakatele.

Tänuürituse eesmärk oli tänada Läänemaa eakaid tehtud töö eest.
Alates Ühenduse loomisest 1992. aastast, on traditsiooniks saanud aastalõpu tänuõhtu korraldamine eakatele. Seal tunnustame aktiivseid eakaid ja pakume meelelahutust. Käesoleval aastal toimus tänuõhtu 14.12.2018 Haapsalu Kultuurikeskuses, kus tervitussõnadega esinesid Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Lääne Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur.
Kultuurilist meelelahutust pakkus ansambel BEATI MANDOLINI.

Täname tänuürituse toetajaid:
Eesti Kultuurkapital
Haapsalu Linnavalitsus
Lääne Nigula vallavalitsus
Läänemaa Pensionäride Ühendus
Haapsalu Kultuurikeskus
Läänemaa Pensionäride Ühendus